Mõtle kui võikski olla nii, et igal hommikul ärgates astud peegli ette ja küsid endalt: "Mida Sa kullake täna sooviksid teha?" Huvitav, kas mõnel hommikul tekiks tüdimus ka, et järsku võiks olla mingi rutiin, mingid kohustused? Vaevalt küll :) Usun, et nii peakski õige ja harmooniline elu olema. Jah, ilmselt on meil kõigil mingeid kohustusi, mida siis päeva jooksul realiseerima peaks kuid üldjoontes on terve päeva sisustamine sinu enda vaba valik. Ja vahendeid ka kõige hullumeelsemate soovide täitmiseks on sul ka piiramatult. Kas pole tore nii?
Üldjoontes tean, et selline elu on võimalik. Muidugi ei saavuta seda hetkega kuid pikemalt ette vaadates on kõik tehtav. Ilmselgelt on suurel osal inimestel mingisugune päevatöö kuid ka sinna võib ju suurima rõõmuga minna ja kujuta ette kui hommikul peeglisse vaadates ja eelpool nimetatud küsimust esitades, vastad: "Ohh Kullake, ma tahan täna nii väga tööle minna. Siis tahan veel sõpradega kohtuda ja mõnusa jalgratta sõiduga oma pead jahutada."
Ma olen äärmiselt õnnelik, et suuresti on minul õnnestunud taoline elustiil tänaseks saavutada. Jah vahenditest kõikvõimalike spontaansete soovide ( nagu näiteks kiire lend Toskaanasse Bocelli päikseloojangu kontserdile..jne) täitmisel jääb veel vahel vajaka kuid otsustamis õigus ja võimalus on siiski olemas ja mis kõige tähtsam TEADVUSTATUD.
Kogu selle eelneva pika sissejuhatuse mõte oligi eelkõige isiklike valikute ja otsustamisvõimaluste meeldetuletus. Inimene peab igal sammul endalt küsima, kas mina ikkagi tahan seda teha ja siis otsustama, kas teeb või mitte? Rohkem iseteadlikust ja julgust iseenese soovidega arvestamisel. Kindlasti tekib sageli olukordi, kus valid teise inimesega seonduva soovi, tahtmise kuid see on ka Sinu enda valik.
Päikest ja pillerkaaritamist Kullake! Aitäh, aitäh, aitäh!
No comments:
Post a Comment