Naistepäev

Eilsel päikselisel naistepäeval tuli mu kallis sõber A lagedale vahva arusaamaga, et Naistepäev on üks ja ainuke päev aastas, kus saab kõigile naistuttavatele lilli kinkida, ilma et sellest vääritimõistmist või arusaamatusi ei tekiks. Kui järele mõelda, siis tõepoolest, ei juhtu ja väga sageli, et kingitaks lilli ilma erilise põhjuseta. Kujuta siis ette kui lihtsalt hea tuttav sulle keset kõige külmemat veebruari peotäie tulpidega külla tuleb. No hakkab ju pea kõikvõimalikke erinevaid teooriaid läbi ketrama, rääkimata sellest, mis su isiklik meespool taolisest tähelepanu avaldusest arvata võiks. Miks küll siis? Miks ei või naistele lilli kinkida lihtsalt seepärast, et sulle meeldib kuis naised lilli nähes särama löövad? Miks peab taolisele väiksele tähelepanu avaldusele kindlasti põhjendus olema? Või on asi selles, et meie naised, me ise võrdsustame lillede kinkimist vaat, et abieluettepanekuga. Niikaugele oleme juba jõudnud. Tegelikult arvan, et seda kõike lihtsalt seetõttu, et tänapäeval ei ole lillede kinkimine enam üldse nii levinud ning kui meespool lilledega juba tuleb, siis on tõepoolest tegemist naistepäeva või sünnipäeva või sõbrapäevaga. Imeline, et meil on ikka ka naistepäev! Ükskõik, kuidas seda ka ei nimetata..töötavate naiste päev..jne. Mina olen oma saadud lillede üle küll ääretult rõõmus ning võin igale meestuttavale kinnitada....Ma ei mõista teid hukka ka siis kui keset külma veebruari tulpidega sisse astute..lihtsalt selleks, et mind rõõmustada ja näha, kuis mu suur naeratus veelgi suuremaks kisub! Lilli võib kinkida igal ajal! Aitähhh kõigile, kes mu eilse päeva veelgi säravamaks muutsid! Muahhhhh!