Saatuse fataaalne vältimatus

Kui sageli kuuleme või lausume ka ise lauset, et "ju oli siis saatuse poolt ettenähtud". Kas saatus kui selline on midagi ettemääratud ja tee, mis iganes tahad, püsib lõpptulemus muutmata? Juba sündides saame siis kaasa teatava ettemääratluse ja lihtsalt kulgeme selle suunas? Andke andeks, mina enam ei usu. Võibolla ei taha uskuda. Kuigi näiteid on ju elust enesest tuhandeid. Kuidas on võimalik, et mõnele on ettenähtud suur edu ja teisele ebaedu? Kas pole ikkagi nii, et oma ebaedus ollakse ise mingil määral vastutavad? Või ollakse lihtsalt liialt leplikud sest ühikond on sind sellesse raami surunud ning sealt välja tulemiseks pead olema kohutavalt tugev ning ühiskonda muutma? Või siis on tegelikult lihtsalt nii, et vähem edukad ja oma olemisega mitte nii rahul olevad peavad midagi või kedagi süüdistama ja valivad siis selleks saatuse.
Mina usun, et saatust kui sellist tegelikut ei ole võimalik määratleda. Etteantud teed, juhtumised, inimesed ei ole nn "saatuse" poolt ettemääratud. Pigem teatavate tegemiste, mittetegemiste tulemina. Muidugi ei ole ma veel suutnud seda suurt teemat täielikult enesele selgeks mõelda kuid tegelen selle müstikaga. Hetkel kaldun ikka sellesse" igaüks on oma saatuse sepp" koolkonda. Kummalised mõtted tänasel kaunil päeval:) ..aga ikkagi paljutähenduslik sõna "saatus"....

Wikipeedia selgitus sõnale on ka mitmetähenduslik.

Mõnikord on inimesed väheke vastikud

Mul on väga väike taluvusepiir selle kohapealt, mis puudutab rumalaid inimesi. Mõnedele on muidugi lauslollus loomuomane ning neid ma siinjuures ei tähelda. Küll aga ei kannata ma kurje inimesi ja nn ülbust ning üleolevat suhtumist, see näitab ju kohe ära kui rumala inimesega on tegemist. Miks on meie ühiskonnas nii tavapärane see, et esmalt eeldatakse halvimat ja siira kaastunde või abiosutamise asemel ebaõnnestumise korral näidatakse üles hoolimatust. Halloooooo!!!! Kui väike punane auto kogemata teie suure maasturi ette jääb...ei tähenda see automaatselt, seda et teie uhket riistapikendust teelt välja rammida üritatakse vaid võib-olla ei näinud heledate juustega punase auto omanik ootamatult jäätunud küljeklaasist peeglit. No hullematest asjadest, mis oleksid võinud punase auto roolis olnud juhiga juhtuda, ma ei räägigi! Igatahes kui kõigile vähe ebamugavusi tekitavatele asjaoludele reageerida hirmuäratava kiirendusega teise auto suunas või tulede vilgutamisega..või siis bensiinijaamas ropu sõimuga..no (tsiteerides klassikuid) "Tule taevas appi!".
Tänane näide ei ole muidugi ainus näide sellest, kuidas inimesed mind pahandavad. Proovin üldiselt küll äärmiselt tolerantne olla ja uskuda, et kõik inimesed on loomult head. Kahjuks alati see ei toimi. Sa võid ju juhmale sillerdavat hambarida näidata ja igal moel soe olla kuid osadele on vist elu nii kõvasti haiget teinud, et vastunaeratuse asemel saad kuulda - "Ja mis teile siin nalja teeb?"
Olen rõõmus, et minu lähedaste seas on julgelt ülekaalus nii loomult kui ka suhtumisel teistesse liigikaaslastesse häid ja toetavaid..siiraid ja naeratavaid inimesi. Kindlasti mõjutab meid mitte niivõrd meeldivate inimeste käitumine kuid oskus sellest üle olla ning eemalduda aitab alati. Nii, et ma siis ikka naeratan edasi? :)

Always belive in yourself

Kui mu tuju minust olenemata põhjustel väga nullis on löön arvuti desktopil lahti faili nimega "aitäh" ja loen selle endale kõva häälega ette. Mõnikord peab lugema ikka päris mitu korda, et enesetunne paraneks ja enesehinnang tõuseks. Viimase poole aasta juhtumised minu elus on olnud tormilised ning emotsioonid vahelduvad kiirelt. Tean sisimas, et tegelikkuses ei peaks laskma end paljustki heidutada ning see, mida kogen on mu enda väljamõeldud või tekitatud reaalsus. Kui täna endale seda kirja kõvasti ette lugesin tuli millegi pärast nutt peale...just need pisarad, võib-olla rõõmupisarad või lihtsalt kogunenud emotsioonide tulv seestpoolt andsid mulle tohutu kergenduse. Ma tean, et kõik probleemidena näivad väljakutsed saavad minu elus alati õnneliku lõpu...oota Kristiina...rahune..oota ära.
Viimase poole aasta juhtumised on toonud endaga tohutult kõikvõimalikke õppetunde. Viimast õppetundi, mida alles hetkel lahti proovin mõtestada, on võimalik seletada vaid ühel moel - "Armasta iseennast! Eelkõige iseennast! Mõtle alati, mida sinu tegevus või tegevusetus just sulle annab!" Hoolimata headusest ja naiivsusest peab alati ja Alati mõtlema kõiges iseenda peale esmalt. Mitte keegi ei saa sinu eest, midagi ära teha ning süüdistada kedagi oma elu rikkumises on ka mõttetu, neile ei lähe see lihtsalt korda. Kõikvõimalikest ebameeldivatest juhtumistest tuleb õppida ja pea püsti ajada ning edasi minna...särava, sillerdava, naeratavana...keerulised olukorrad saavad vastused ja homne on kindlasti parem.