Isekus

Tahtmine ise oma elu peremees olla ja oma murede tegemistega mõnikord üksi olla võib vahel ülima isekusena tunduda. Kõike ei saa alati jagada...eriti kui selleks tahtmist ei ole...Ja tunne, et oled kohustatud igast oma õnnestumisest/ebaõnnestumisest rääkima tekitab hetkel vastupidist reaktsiooni. Tekitab pigem soovi veelgi enam kapselduda ja omaette olla. Olengi isekas..tahan olla ja olen....vot. Võibolla kujutan asju endale ette, võibolla mitte. Aga tean, et homme on uus päev ja kõik on natuke ilusam, parem, helgem. Armastage või vihake mind..aga selline ma olen..kõik on tõlgendamise ja valikute küsimus :)...Aitäh!

Poliitika ja "katkine telefon"

Usun, et olen väga kõva sotsiaalse närviga inimene. See tähendab, et kui näen miskit ühiskonnas valesti olevat, siis selle asemel, et vinguda ja viriseda annan oma panuse selle parandamisesse. Oma avatud suhtlemise (loe - julgeb oma mõtteid teistele arusaadaval moel välja öelda) ja positiivse oleku tõttu olen olnud kõikvõimalikel ühiskondlikel positsioonidel (alates lasteaia hoolekogust, elamurajoonide MTÜde juhatusest, volikogu liikmeni välja).Loodan, et ka mõne suurepärase asja korda saatnud:). Tänaseks olen suutnud end mässida kõikvõimalike poliitiliste mahhinatsioonide keskmesse. Olles ise alles hiljuti ühe Eesti juhtiv erakonna liikmestaatusesse tõusnud ja kohalikus volikogus nn kahe suure erakonna vahele jäänud, siis ilmselgelt saan meelitatud mõlemalt poolt. Loomulikult on siin ka õõnestamist tulnud kuid enamsti saan uhkelt naerda, et "minu häälest" sõltub nii palju. Mis mind aga tegelikult kogu selle asjatamise juures kõige enam häirib on nn "katkise telefoni" efekt. Väikeses omavalitsuses on kõik omavahel tuttavad, mis tähendab, et kellegi erakondlik kuuluvus ei tohiks eraviisilist suhtlust segada. Aga niipea kui asi poliitilistes ringkondades tervavaks läheb....hakkavad inimesed üksteisele eraviisiliselt helistama ja kõikvõimalikke arvamusi avaldama...lõpuks kui erinevad inimesed suhtlevad eraviisiliselt tekibki palju erinevaid arvamusi ja tõlgendusi räägitust. Ma ei saa tõepoolest aru, miks inimesed ei suuda ausalt ja avameelselt suhelda ning kokkuleppida, et meil kõigil ongi õigus erinevale arvamusele ning teisi sopaga loopima ei hakka...tsiteerides ühte tuntud poliitikut "Tule Jumal appi!"

Pika jutu kogu mõtte aga saan vast kokkuvõtta kahe lausega: " Kui tahad oma südame järgi talitsedes õiget asja ajada, ära usalda mitte kedagi peale iseenda. Ära võta ühtegi lubadust, enne kui see on paberil ja kinnitatud."

Küüniline? Jah, on küll. Ma olen siiski sinisilme ja usun, et inimesed on kokkuvõttes head..lihtsalt nõmedad olukorrad sunnivaid neid valesti käituma. 

Aitäh, aitäh, aitäh! 

Kõikvõimalike elu raskete valikute tegemisel ei tohi unustada, et......

Nii hea, et me üksteisel olemas oleme....

Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas.

Notsu: "Kujuta ette: Mind ei ole, sina istud siin üksinda ja sul pole kellegagi juttu ajada."

Karupoeg: "Aa...kus sina siis oled?"

Notsu: "Mind ei ole."
"Nii ei saa olla", ütles Karupoeg.
"Mina arvan ka nii", ütles Notsu, "aga kujuta ette - mind ei ole, Sina oled üksi"
"Miks sa mind kiusad, " pahandab karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka! Said aru?"

Mõned asjad, tegemised, mida ma lapsena kohutavalt armastasin...ja armastan ikka veel:

Kollase koorikuga koolijäätis
Värskekurgi võileib
Peale pesu puhta voodipesu vahele pugeda
Astrid Lindgreni "Tjorven, Pootsman ja Mooses"
Jõulude ajal kuuselõhn toas
Üksi kodus olla
Paduvihma kätte jääda ja trussikuteni märjaks saada
Vanaisaga suvilasse jalutada ja maast-ilmast lugusid kuulata
Ärgata siis kui ise tahad, mitte kella peale
Sõstraid sõrmede vahel puruks pitsitada
Esimest maasikat peenralt otsida ja leida!
Nädalavahetuseks perega seiklema sõita
Telgis magada
Esimene lumi
Katsetada, kas lombis sumades tuleb vesi üle kummiku serva või mitte....minna nii sügavale kui saab.)
...ja palju väikseid põnevaid asju veel....

Mõned asjad, tegemised, mida ma väiksena vihkasin ja vihkan praegu ka:

Sibul - värske, keedetud, salati sees..jne...väkkkkkkk
Kui keegi sind hommikul ärkvele ehmatab
Kui lumi kraevahele läheb
Kui keegi tühja piimapaki külmikusse jätab
Nõude käsitsi kausis pesemine
Turu lihaosakonnas leviv hais
Pesu triikimine
Kogemeta teole peale astumine
..kindlasti on vastikust tekitavat veel...siiani....õnneks ei tule hetkel kõik meelde

Mõned asjad, tegemised, juhtumised, mis väiksena tunduisid ülilahedad..nüüd aga mitte enam väga:

Purjus laulvad ja lämisevad täiskasvanud inimesed
Hilja öösel üleval olla
Ilma kinnasteta õue minna
Haige olla
Friikartulid ja grillkana
Paljajalu õues olla
Igasugused loteriid

Nüüd ja kohe!

 Olen kindlal veendumusel, et head asjad võtavad juhtumiseks aega aga seevastu väga head asjad juhtuvad väga äkki. Miks on siiski selline tunne, et kui midagi väga head sinuga juhtub, siis ei suuda juhtunut koheselt omaks võtta vaid mõistuse kaasabil üritad seda automaatselt tagasi lükata. Usk enesesse?  Kogemuste pagas, mis sinuga juhtuvat juba eos kukutama hakkab? Mu Musu ütles mulle ühel õhtul, et kui endale ette kujutad, et kõik kiiva kisub ja viltu läheb, siis lähebki. Jah, ma olen nõus... me ju ise loome oma olevikku ja tulevikku ning käesolevat hetke eriti.
Ajafaktor, mille tõttu mõistus peas kahtluseid ja kõikvõimalikke ebaterveid elutsenaariume keerutab on tegelikult ju väga suhteline. Kes ütleb, et ühe suhte tõeliseks muutmiseks on vaja inimest tundma õppida ja näiteks aastakese rahulikult aeg-ajalt suhelda? Miks ei või olla nii, et kui kohtud kellegagi, siis tunned koheselt ära, et just nii temaga koos olles ongi õige ja hea. Võtad inimese oma ellu kohe täielikult ning kogu see "rahulikult üksteise tundma õppimise" jura jääb ära.  Tegelikult ju võib küll. Ise oled see, kes enesele piire paneb. Ise oled see, kes üldlevinud normatiivide kohaselt käituda tahab. On see siis turvalisem valik? Vot selle kohapeal tuli nüüd naer näkku....turvalisus????....Et ole kellegagi koos kõigepealt aastake ja siis vaata edasi...milline raiskamine, ajaraiskamine.
Et siis...pika segase mõttearenduse moraal - Kui tunned, et tahad, kellegagi koos olla - Ole, lihtsalt ole. Ei pea ootama, "rahulikult võtma", andu uude võimalusse olla õnnelik nüüd ja kohe...järsku läheb õnneks:)..kui aga ei tule seda "happily ever after" varianti, siis oli sul vähemalt ilus päev, kuu, aasta..nüüd ja kohe, mitte oodates ja raisates aastat üksteise tundma õppimisele.
Minuga juhtuvad ju ainult head ja väga head asjad! Aitäh, aitäh, aitäh!