Kui sageli kuuleme või lausume ka ise lauset, et "ju oli siis saatuse poolt ettenähtud". Kas saatus kui selline on midagi ettemääratud ja tee, mis iganes tahad, püsib lõpptulemus muutmata? Juba sündides saame siis kaasa teatava ettemääratluse ja lihtsalt kulgeme selle suunas? Andke andeks, mina enam ei usu. Võibolla ei taha uskuda. Kuigi näiteid on ju elust enesest tuhandeid. Kuidas on võimalik, et mõnele on ettenähtud suur edu ja teisele ebaedu? Kas pole ikkagi nii, et oma ebaedus ollakse ise mingil määral vastutavad? Või ollakse lihtsalt liialt leplikud sest ühikond on sind sellesse raami surunud ning sealt välja tulemiseks pead olema kohutavalt tugev ning ühiskonda muutma? Või siis on tegelikult lihtsalt nii, et vähem edukad ja oma olemisega mitte nii rahul olevad peavad midagi või kedagi süüdistama ja valivad siis selleks saatuse.
Mina usun, et saatust kui sellist tegelikut ei ole võimalik määratleda. Etteantud teed, juhtumised, inimesed ei ole nn "saatuse" poolt ettemääratud. Pigem teatavate tegemiste, mittetegemiste tulemina. Muidugi ei ole ma veel suutnud seda suurt teemat täielikult enesele selgeks mõelda kuid tegelen selle müstikaga. Hetkel kaldun ikka sellesse" igaüks on oma saatuse sepp" koolkonda. Kummalised mõtted tänasel kaunil päeval:) ..aga ikkagi paljutähenduslik sõna "saatus"....
Wikipeedia selgitus sõnale on ka mitmetähenduslik.
No comments:
Post a Comment