Olin suurest uhkusest paistes kui venna pühapäeva õhtul teatas, et Muhu Väina regatil esikoht saavutatud! Juhhuu! Nii armas, et tema kirg ha hobi ka lähedalseisjatele nii palju positiivseid emotsioone toodab. Järgmisel päeval sai oma rõõmu ka kõikvõimalikes sotsiaalsetes kanalites jagatud ja oma vennakest ülistatud. Naljakas juhtum leidis aset aga kaks õhtut hiljem kui oma nooremale pojale sõbra juurde järele minnes sai sõbra emale (juhuslikult ka purjetamise huviline) ka hõisatud. Nimelt nägi meie lõbus dialoog välja siis järgmine:
Mina: " Aga minu venna sai Muhu väina regatil esimese koha!"
Marika (naerdes): " Ohohh, minu venna ka! Mis grupis sinu vend sõitis?"
Mina: " Ma ei mäletagi gruppi aga purjeka nimi on Marie."
Marika: " No siis sõidavad meie vennad samas meeskonnas, minu venna ka Marie pardal:)!"
No mis sa oskad kosta, ilmatumalt väike on see Eestimaa ja tema inimesed on omavahel igatpidi läbipõimunud. Naersime kummalise kokkusattumise üle terve õhtu.
Ootamatud seigad rikastavad, kas pole! Aitäh!
No comments:
Post a Comment