Kui veel mõni aeg tagasi järjekordse negatiivse üllatuskoorma all olles ägasin, et mida veel...kaua veel....miks minuga...jne, siis tänaseks täheldan tekkivates ebameeldivates situatsioonides (et mitte öelda probleemides) võimalusi. Jah, esialgu ehmatavad "üllatused" on mind ajapikku immuunseks muutnud nende probleemsuste suhtes. Kummaline on täheldada kui leidlik on inimese mõistus, if there is a problem there is a way, kus probleemi tekkides hakkavad ajurakukesed sellele lahendust välja töötama ja leiadki end tegemas asju, mida tavapärases elus, rutiinses rütmis pole kunagi teinud. Usun, et olen õppinud igast oma keerulisest olukorrast väga palju, olen arendanud oma leidlikust ning sageli tagasi vaadates imestan, kuidas see küll võimalikuks sai, kuidas mul õnnestus sellest supist välja tulla, kuidas ma tänaseks kogu selle "jama" juures üldse veel naeratada suudan. Mõnikord juhtub, et ühed ja samad probleemid korduvad, seejärel tuleb mõista, et midagi ju jäi siis õppimata, miskit endale tunnistamata. Keeruline on see kasvamine kuid täna vaatan nii mõnegi asja peale hoopiski teisiti, siinjuures meenub kohe kalli sõbra P ütlus "Oleks mul teie probleemid, oleks mul hommikul kella 10-ks juba igav!"
Olen aus kui ütlen, et mitte alati ei ole probleemsete olukordade lahderdamine võimaluste alla esmapilgul lihtne. Väikese kokkukukkumise teen ära, kui tunne tuleb, siis nutan...aga muidu...uskuge mind rahunedes ja mõeldes sellele, et maailmas on näljahäda, haigused, tsunaami...jne....tunduvad isiklikud probleemid ikka väga väikesed ja naeruväärsed.
Olen õnnelik, et tänu paljudele kallitele sõpradele, kes on minuga mu keerulistel hetkedel olnud ja aidanud suuremalt näha, mõelda, olen täna see, kes olen....
Aitäh!
No comments:
Post a Comment