Ja nüüd ongi ta kohal! See kauaoodatud imetabane suvi! Kraadiklaas akna taga näitab 27 soojakraadi ja päike säratab fantastiliselt! Ma kohe ei suuda ära rõõmustada, lihtsalt rõõmustada sellepärast, et on soe ja valge, et päev tundub nii pikk ning riietumisega pole absoluutselt mingeid raskusi. Süda on lusti täis ja iga hetkega tekib aina uusi mõtteid, mida realiseerima hakata. Varasemalt pikemat planeerimist vajanud ettevõtmised saavad nüüd ühe hetkega teoks ning ükski vahemaa ei tundu liiga pikk. Tööl olemine on muidugi veidi raskendatud, kohe mitte ei suuda arvutis tööd teha ja vaikselt loen puhkuseni jäänud päevi (hetkel järelejäänud neid veel 9).
Eile õhtul käisime lastega koos Viikingite külas. Ühe meie saate raames toimunud salvestustel abiks ja muidu ilusat õhtut nautimas. Vahva oli, inimesed olid ülevas ja positiivses meeleolus, toit maitsev, kalad lõid sulpsu...jne...imeline! Õhtul jäi Kristofer õue magama, nii väsinud oli väikemees ning toas oli maru kuum ka.
Täna on plaanis siis sõbranna ja tema pisipojaga Käsmu kontserdile sõita. Usun, et tuleb ka kordumatu elamus, plaanis on igatahes kõva häälega tuntud laule kaasa laulda. Plaane õhtuteks on meeletult, kõikjale kutsutakse, inimesed tahavad suhelda ja olla inimeste seas. Nii tore! Olen rahul ja õnnelik! Suu on kogu aeg naerul, ka ilma põhjuseta. Olen ikka täielik päiksepiiga, kes soojaga end hästi tunneb...nii vähe ongi õnneks vaja:) Kõike seda ilmestama sobib tänasesse imetabaselt see laul.
Aitäh!
No comments:
Post a Comment