Polegi päris kaua ettetulnud võimalust nädal aega arvutist ja internetist eemal olla. Vahelduseks ülihea! Selle ajaga, mil täna hommikul meilboks kirju sisse luges jõudsin rahulikult kohvi lürpida:) Näoraamatus tundub pole ka miskit erilist toimunud...näe..saab küll ilma edukalt ka olla.
Oodatud kahenädalase puhkuse asemel õnnestus mul siis puhata nädalakene, ikkagi super hea, mis sellest, et lühikeseks jäi. Kõike nädala jooksul mõeldut ja kogetud kirjeldan mõnes järgmises postituses, hetkel tahtsin edasi anda emotsiooni, mis tekkis eile õhtul Tartust Tallinnasse sõites. Nimelt nautisin Tartus sõprade juures kahepäevast puhkust ja imelist rahu!!!! Just rahu ja ajavoolu peatumine oli see, mida ülikooli linnas tähele panin. Kummaline, paljud peavad Tartut veidi ülbeks...a la stiilis, et "teil võib ju raha olla aga meil on mõistus" linnaks. Mina seda ei arva, küll aga tajusin, et kõik nagu toimiks iseenesest, kusagile ei ole kiiret, inimesed astuvad lihtsalt üksteise juurest läbi, et tere öelda, ei ole vaja pikalt planeerida, kõik kuidagi voolab. Rahalised väärtused ei olegi nii olulised, inimesed ja ühine aeg on tähtsad. Jalutasime laupäeva lõunal Jaani kirikus, kus kohalik valvurionu sõbralikul moel pikalt kõigest jutustas ja ilmaasjugi arutas. Jalutasime ka Toomemäel ja tahtsime lossivaremetesse ronida, kus muuseumiproua lapsed lihtsalt piletita sisse lasi, tehes neile nn koolivaheaja kingituse (hinnakirjas oli muidu lastepiletiks 1 euro). Kohatud inimestest kumas lihtsust ja siirast rõõmu. Lihtsalt imeline oli! Muidugi ei saa siinkohal märkimata jätta, et mu kallid Tartu sõbrad endale maja soetasid ja maja uurides ning kõiki tema võlusid avastades sai alguse rännak ajalukku, mida siis kella kolmeni öösel lahkasime. Pühapäeva lõunal peale kiljuma ajavat 4D kinoseanssi oma noorima ihuviljaga alustasime siis tagasisõitu pealinna poole ja uskuge või mitte aga niipea kui Tallinna lähistel maantee kaherealiseks läks tundsin kuidas närvilisus mulle näkku lajatas. Kodulähedale poe ette parkides sain juba korraliku sõimu osaliseks jne.
Ma ei ole kindel, kas oskaksin pideval Tartu või mõne muu väiksema linna rahulikus tempos kulgeda, kindlasti vajaksin mõnikord väiksemat sorti äratuslaksu ka aga igal juhul pooldan siiraid ja sõbralikke inimesi ning tartlaste suhtumist "tark ei torma" stiilis.
Aitäh kõigile neile imelistele inimestele, kes mu puhkuse viimased päevad meeldejäävaks muutsid! Tänan!
No comments:
Post a Comment